Jah .

Ma olen väsinud inimestest , kes heidavad ette mulle mu vigu . Väsinud inimestest kes ütlevad mulle mida ma peaks tegema ja mida mitte . Väsinud inimestest , kes teevad kõik ainult oma tahtmise pealesurumiseks , sealjuures teiste alandamiseks . Väsinud sellest , et ei saa kedagi usaldada , ega kellegile kindel olla . Väsinud inimeste teesklusest .

Nagu ma avastasin on mul vaid 10 sõpra , jah just 10 . Mul pole aimugi , kes neist seda minu puhul tõsiselt võtavad. Viimaste aastatega on mulle selgeks saanud , et mul on ainult 1 inimene , kes ei kao , kes ei vahetu , keda ma saan alati usaldada ja ka julgen seda teha . Lihtsalt kõige parem , keda ma tean . Ilmselt on sellise tähtsusega inimesi temal rohkem , kui mul tema ja ilmselt ei kuulu mina nende alla . Ja ma kardan seda talle tunnistada , sest ma kardan samamoodi haiget saada nagu ma juba 1 kord olen saanud , kuid teistsuguse asja pärast .Sa oled ainus , kellega rääkimine , kasvõi"tsau" teeb tuju paremaks ja ma ei oska enam sel ajal masendust tunda , sest tänu sulle see ajutiselt kaob .See tõesti pole midagi nagu see tundub , see on midagi palju tähtsamat .Ma ei tea mida ma peaksin tegema , kui sind lihtsalt enam poleks , sa peaksid kaduma .Kuidas ma peaksin edasi elama , kui tegelikult sinu olemasolu hoiab mind ühes tükis koos .Keegi ei asenda sind .Ma tegelikult kardan seda tunnistada . Ma olen õnnelik selle üle , kui vähe meil on tülisi . Viimati algas tüli poolteist aastat tagasi ja lõppes aasta tagasi . See kestis kaua , kuid kui see läbi sai olin ma väga õnnelik . Ma tean , et see tüli muutis mind tugevamaks ja pani mind elus kõigega rohkem pingutama. Iga päev kui me tülis olime ma lihtsalt tahtsin sinuga rääkida . Ma olin veendunud , et see juhtub veel . Ja see juhtuski .Ma mäletan kõiki telegoni kõnesi . Mitte sõnasõnalt , kuid sisu on meeles . Mul on kahju sellest , et ma sind nii vähe näen .

Tsauki .